Sõbrapäev tulekul …

Kust on sõbrapäev alguse saanud?

Kõige enam seostatakse sõbra- ehk valentinipäeva Rooma impeeriumiga.

14. veebruar oli päev, mil Vana-Roomas austati abielu ja perekonna jumalannat Junot. Juno austamispäevale järgnes kuulus Lupercalia pidu, mida noored kõige enam ootasid. Peo eelõhtul, 14. veebruaril oli noormeestel võimalus paberile kirjutada ühe neiu nimi, paberid pandi suurde kannu ja iga noormees tõmbas sealt välja paberi ühe neiu nimega. Just selle neiuga sai ta veeta festivali. Poistel ja tüdrukutel polnud tol ajal palju võimalusi koos olla ning seetõttu leidsid mehed ja naised endale sageli selliselt partneri kogu eluks.

Need pidustused ja rituaalid keelati, sest keiser Claudius II arvates ei tahtnud mehed enam sõtta minna, kuna nad ei soovi oma perekonnast lahkuda. Kõik abielud ja kihlused keelati, kuid preester Püha Valentin viis kihluseid ja abielutseremooniaid siiski salaja läbi. Seetõttu pandi Püha Valentin vangi, kus ta armus vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ning andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Uudis imest levis kiiresti ning Rooma võimud otsustasid Valentini hukata. Hukkamispäeva hommikul, 14. veebruaril olevat Valentin saatnud Juliale kirja, kuhu alla märkis “Sinu Valentinilt”.

Aastal 496 nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks.

Sõbrapäeva on seostatud ka lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama järgi algas 14. veebruaril.

Kuidas erinevates riikides sõbrapäeva tähistatakse?

Valentini- ehk sõbrapäeva mõistetakse ja tähistatakse erinevates riikides erinevalt. Algselt peeti valentinipäeva armumise ja armastuse päevaks. Aja jooksul on aga paljudes riikides 14. veebruar kujunenud päevaks, mil on võimalus südamelähedastele inimestele tähelepanu üles näidata. Sellega seoses on tekkinud väga põnevaid traditsioone:

Jaapanis kingitakse armastuse väljenduseks šokolaadi ning šokolaadiga peetakse meeles ka lähemaid sõpru ja sugulasi.

Taanlastel ja norralastel on traditsioon saata üksteisele salajasi postkaarte. Tegemist on lühikeste ja lõbusate armastusriimidega ning need saadetakse anonüümselt, vihjeks vaid saatja nime tähtede arv. Kui saatja tuvastatakse, võlgneb ta saajale šokolaadimuna ja kui mitte, siis peab kingituse tegema hoopis luuletuse saaja.

Walesis on pikaajaline traditsioon teha praktiline kingitus – lusikas, mis on nikerdatud mitmesuguste armastusmustrite ja -sümbolitega.

Itaalias, kus valentinipäev olevat alguse saanud, tähistatakse päeva romantilise õhtusöögiga. Kallimale kingitakse karp tumedat šokolaadi või pähkleid, millele lisatakse romantiline sõnum.