Kuidas valmib keraamika?

Külastasime keraamik Karin Kalmani stuudiot ja uurisime lähemalt, kuidas valmib keraamika.

1. Savi ettevalmistus

Savi on loodusvara, mida kaevandatakse maa seest. Kaevandatud savi kuivatatakse, puhastatakse ning sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Keraamika valmistamiseks sobiva savimassi saamiseks segatakse savimaagi hulka  erinevaid lisandeid ning timmitakse voolimismassi niiskussisaldust. Hea ja ühtlase voolimismassi saamiseks sõtkutakse see korralikult läbi.

Kas teadsid, et …

savi võib oma koostiselt sõltuvalt olla väga erinevat värvi?

Näiteks on olemas pruuni, punast, rohelist, sinist ja kollast värvi savisid.

2. Savist eseme vormimine

Ühtlast ja paraja niiskusesisaldusega savimassi saab hakata vormima. Soovitud kujuga eseme saamiseks on palju erinevaid tehnikaid – voolimine, treimine, savilehest vormimine, valamine jt. Tänu savi plastilisusele ja voolitavusele on võimalik luua väga erinevaid vorme.

3. Kuivatamine

Kui ese on valmis vormitud, tuleb see kuivatada. Savist esemeid kuivatatakse aeglaselt. Jälgida tuleb nii ruumi temperatuuri kui õhuniiskust. Savi liialt kiirel kuivatamisel (liialt soe ja kuiv ruum) tekivad esemetes pinged ning need võivad praguneda. Esemete kuivatamiseks arvestatakse eseme suurusest ja seina paksusest sõltuvalt 2 – 5 päeva. Kuivamisel savi kahaneb. Kuivanud saviese on väga õrn ja seda tuleb ettevaatlikult käsitseda. Kuni kuivanud savieset pole põletatud, saab seda vette kastes taas savimassiks muuta.

4. Eelpõletus

Kuna kuivatatud saviese on väga õrn, siis põletatakse see kõigepealt 940 ºC juures, põletusetsükkel kestab 8-9 tundi. Sellise temperatuuri juures toimuvad savis pöördumatud muutused: savist põlevad ära orgaanilised komponendid, süsinik ja väävel ning savi struktuur muutub  tugevamaks ja püsivaks ning ei lahustu enam vees. Peale eelpõletust on savist ese struktuurilt poorne ja vett-imav, mis hõlbustab tema glasuurimist.

5. Glasuurimine

Kui ese on läbinud eelpõletuse, võib seda glasuurida. Glasuurid on ained, mis kõrgel temperatuuril sulavad eseme pinnal klaasjaks kihiks. Glasuure kantakse eelpõletatud esemele erineval viisil – pintsliga, pihustades või kastetakse ese glasuuri sisse. Eseme põhi jäetakse glasuurimata, et glasuuripõletuse käigus ei kleepuks ese ahjuplaadi külge kinni.

6. Glasuuripõletus

Glasuuripõletus on keraamika valmistamise viimane etapp. Kõrgel temperatuuril (vastavalt savitüübile ja glasuurile on põletuse temperatuur erinev) toimuvad savi struktuuris lõplikud muutused, mille tagajärjel savi tiheneb täielikult ja moodustab tugeva kivisarnase keha. Sellises kuumuses toimub ka glasuuride sulamine eseme pinnale klaasjaks kihiks. Glasuuripõletuse käigus kahanevad esemed veel ca 8-9 %, portselan kuni 16 %.

Keraamilisi esemeid põletatakse savi tüübist sõltuvalt erineval temperatuuril:

madalkuumussavid tavaliselt 900 -1080 C

keskkuumussavid 1200 C

kõrgkuumussavid 1200-1260 C ja kõva põllupaoportselan kuni 1400 C

Keraamilise eseme valmimise aeg

Stuudiotingimustes valminud keraamiline ese on tehtud algusest lõpuni käsitööna  ning on pika protsessi tulemus. Ühe eseme valmimiseks olenevalt eseme tüübist ja suurusest kulub keskmiselt 1-3 nädalat. Iga ese on kunstniku loometöö kordumatu tulemus.

Savi erilised omadused

1. Savi suudab reguleerida õhuniiskust, hoides selle 50% läheduses.
2. Savil on teaduslikult tõestatud õhupuhastusvõime – nii nagu taimed on võimelised puhastama õhku, suudab seda teha ka savi.
3. Savi on antibakteriaalne, antistaatiline, hallituse teket pärssiv ja neutraliseerib halva lõhnad ning kahjulikud ained.
4. Savi kasutatakse ka tervishoius ja kosmeetikas, kuna savil on võime siduda endaga toksilisi ja muid kahjulikke aineid.
5. Savi salvestab soojust, savinõus püsivad soojad söögid/ joogid kaua soojad.
6. Õigel temperatuuril põletatud kõrgkuumusesemed on tule- ja happekindlad.
7. Savist esemed on vastupidavad, sellele viitavad arheoloogilised leiud.

Savi kasutamise mõju keskkonnale

1. Savi asub enamasti maapinna lähedal ja seetõttu on selle kaevandamine lihtne. Savi kaevandamiseks pole vaja keerukaid tehnoloogilisi seadmeid ja ökoloogiline jalajälg jääb väike.
2. Savi on kohalik materjal ja seda leidub pea igas maailma nurgas. Kasutades kohalikku savi, hoiame kokku transpordikuludelt nii looduse kui raha seisukohalt.
3. Savi tootmine nõuab vähe energiat. Kasutatakse lihtsat tehnoloogiat nii kaevadamisel kui töötlemisel.
4. Tootmine ei tekita ohtlikke jäätmeid.
5. Savist esemed säilivad kaua. Seda on tõestanud ajaloolised leiud.
6. Põletamata savi on taaskasutatav – maapinnast võtame ja maapinda anname tagasi.

Täname keraamik Karin Kalmanit, kes meid oma stuudios vastu võttis ja keraamika valmimisega lähemalt kurssi viis!

Kingisalongis pakutava keraamikaga saad tutvuda siin:

KERAAMILINE KRUUS

Autor: Karin Kalman

Naudi maitsvaid kohvijooke, tervistavat teed või kuuma kakaod.

Iga kruus on erineva kujundusega.

KERAAMILINE TALDRIK

Autor: Karin Kalman

Serveeri torti, kooke, jäätist, erinevaid magustoite või suupisteid.

Iga taldrik on kordumatu.

KERAAMILINE SERVIIS

Autor: Karin Kalman

Komplekti kuuluvad 6 kruusi ja 6 taldrikut.

Palju erinevaid serveerimisvõimalusi.

KERAAMILINE ALUS

Autor: Eva Berg

Sobib erinevate puuviljade ja maiustuste serveerimiseks.

Lisab sära igasse interjööri.

Iga alus on erineva mustriga.

KERAAMILINE VAAGEN

Autor: Eva Berg

Mitmed serveerimisvõimalused – suupisted, soojad road, puuviljad, maiustused.

Meenutab paati või purjelauda – loo toote juurde oma sõnum.

Kasutatud allikad:

“Mida kujutab endast savi?”, www.uku.eu

“Savi kaevandamine ja töötlemine”, Tehnoloogia keraamikas I www.tehnolkeram1.weebly.com

“Kuidas keraamika valmib?”, www.loovuspood.ee

Sidebar